See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Ekspressionistlik arhitektuur on ekspressionismi kui kunstivoolu väljendumine arhitektuuris.
Sõjajärgses Euroopas, eriti Saksamaal, sarnaselt kujutava kunstiga ilmusid ekspressionistlikud vormid ka arhitektuuri. Samas oli Saksamaal ekspressionismi kogemus olemas juba sõjaeelsest perioodist. Oluliseks tähtsündmuseks oli ekspressionistliku arhitektuuri jaoks Werkbundi näitus Kölnis (1914).
Ekspressionism avaldus Hans Poelzigi loomingus sõjaeelsest perioodist – tööstushoone Poolas Lubanis (1911–1912), kuid eriti pärast sõda Poelzigi projekteeritud teatrihoones Berliinis Großes Schauspielhaus (1918–1919) ja Peter Behrensi värvivabriku hoones Frankfurdis Farbwerke Hoechst AG, ehitatud aastail 1920–1924.[1]
Ekspressionismis eristub eraldi nähtusena Põhja-Saksamaal 1920. aastail tekkinud tellisekspressionism, mille väljapaistvam näide on Fritz Högeri projekteeritud Chilehaus Hamburgis (1922–1923).
Ekspressionismi pehmemat, kuid dünaamilisemat joont esindab Erich Mendelsohn[1]. Tema tuntuim arhitektitöö on Einsteini torn Potsdamis (1919–1921).
Pärast natside võimuhaaramist Saksamaal 1933. aastal ekspressionistlik kunst selles riigis keelustati.